Glimstedt: riigikohtu otsus ei soosi innovatsiooni

„Praegu kehtiv rahapesu tõkestamise seadus on koostatud ja vastu võetud oluliselt varem, kui esimene bitcoini tehing maailmas tehti. Eestile kui e-riigile oleks kohane luua ettevõtluskeskkond, kus uued ärivõimalused ja julged ideed saaksid realiseeruda – selleks peab ka õigussüsteem ajaga kaasas käima,“ selgitas Lätt.

Tema sõnul peaksid riigikohtu lahendile järgnema riigi poolt väga konkreetsed sammud, et tagada ärivõimalused ka uuenduslikele lahendustele. „Praegune seadus on ebaproportsionaalne ja nõuaks paindlikkust – alternatiivsete maksevahendite pakkujatele ja finantsasutustele peaksid kehtima erinevad tingimused ja kohustused. Uute lahenduste väljatöötamisel oleme avatud riigiasutustega koostööks,“ ütles Lätt, kes on ühtlasi ka Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige.

Riigikohus leidis tänases lahendis, et bitcoinidega kauplemine on käsitletav majandustegevusena, mis allub rahapesuvastasele regulatsioonile ja riiklikule järelevalvele, nõustudes Tallinna halduskohtu ja Tallinna ringkonnakohtu otsustega.

21. aprillil 2014 kaebas de Voogd politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo kohtusse, et kaitsa oma õigusi, põhjendades, et tema veebilehel ei saa bitcoinidega otse kaubelda ning tegemist ei ole vahendusportaaliga, vaid see võimaldab tal tegeleda oma hobiga – osta või müüa bitcoine kuni 500 euro ulatuses. De Voogd ise on tegevuse Eestis lõpetanud ja siit lahkunud.